Davvisámegiella Åarjelsaemien

E-skuvla fállá mánáide ja nuoraide sámegiela ja sámegiel neahttaoahpponeavvuid,
ja maiddái gáiddusoahpahusa vuođđo- ja joatkkaskuvllaid ohppiide. Rávisolbmuide mii fállat davvi-, julev- ja
máttasámegielakurssaid, ja maiddái máŋgakultuvrralašvuođa áddejumi kurssaid.

Ođđasat


Hutkangiisá
H
utkangiisá lea ođđa 4-5 jahkásaččaid várás ráhkaduvvon neahttaoahpponeavvu. Das beassá oaidnit filmmaid dáiddáriin, duojáriin ja mánáin, geat barget luovvalas doaimmaiguin. Oahpponeavvus leat maid iešguđetlágan doaimmat, main galgá ieš tevdnet ja ivdnet, čuojahit rumbbu, gávdnat ovttalaganiid, fuomášit mii govvii ii heive jna. Siidduin leat maid lávlagat ja luođit, muitalusažat ja hoahkamat.

Loga eanet →
Hutkangiisái→


NIGÁ NJOAMMIL DÁL GOLMMA SÁMEGILLII
D
iibmá almmustuvai Nigá-neahttasiidu davvisámegillii. Dál siidu lea gávdnamis buot golmma sámegillii! Nigá-siidu lea movttegis neahttasiidu 4-5 jahkásaččaide, ja áinnas boarrásabbuidege. Nigá mielde mánná beassá hárjehallat loguid 1-10, guldalit bustávvajienaid, hárjehallat doahpagiid seammalágan, earálágan, stuorát/unnit, stuorámus/unnimus, guldalit máidnasiid geahččat filmmaid ja ollu eará

Loga eanet →
Nigá (davvisámegillii)
Nihkki (julevsámegillii)
Nigka (máttasámegillii)


Mu uhca giellaoahpaš
M
uhca giellaoahpaža neahttahárjehusat leat dál ođastuvvon. Neahttahárjehusain leat vihtta fáttá:
Vearbbat, Substantiivvat, Lohkosánit, Adjektiivvat ja Pronomenat. Coahkkal gova, de beasat hárjehusaide. Neahttahárjehusaide gullá maid girji.

Loga eanet →
Mu uhca giellaoahpaš→


Nælját lávkke
D
ál almmustuvvá ođđa oahpponeavvu ohppiide, geat lohket julevsámegiela 2. giellan dahje vieris giellan. Nælját lávkke heive geavahuvvot Vuostasj, nubbe ja goalmát lávkke maŋŋá, ja dat heive ohppiide geat barget 2. giela 7. dási gelbbolašvuođaulbmiliiguin. Oahpponeavvu lea nuvttá skuvllaid ohppiide.

Skuvllaid ohppiide →
Rávesolbmuide →
Logge sisa→

This post is also available in: English, Suomi, Samien, Norsk